Kinniline lohk

Kinniline lohk vai söll om ijästü tekküline mõnõ kooniq mõnõkümne miitrelidse läbimõõduga nõdso, miä või ollaq mitukümmend miitret sükäv. Inämbähe ommaq sölliq katla vai leigu kujolisõq, aga võivaq ollaq ka pikligadsõq. Madalambidõ sölle seen om sakõstõ järv vai suu, miä om loho turbaga täütnüq. Sölle om Eestin pall’o Lõunõ-Eesti kundistigõn, aq sölle lövvüs sagõhõhe ka muialt Eestist üten tõisi ijästü tekküliidsi pinnavormõga.^[1] Sälgmäki päält ja viirilt lövvüs paiguldõ mõnõ- koonig mõnõkümne miitre pikkuidsi piklikkõ sölle, aq sölliq võivaq ollaq ka tõisi ijästü pinnavormõ pääl vai vaihõl.^[2]^[3]

↑ VE. 2006. Söll. Pruugit 24.04.2021. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B6ll2
↑ Kalm, V. (2014). Liustike ja mandrijää geoloogiline tegevus ning põhilised pinnavormid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 179, 184). Tartu : Eesti Loodusfoto.
↑ Raukas, A. (1995). Eesti Loodus. (Lk 141, 148, 156–157). Tallinn : Kirjastus „Valgus“ ja Eesti Entsüklopeediakirjastus

[1] VE. 2006. Söll. Pruugit 24.04.2021. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/s%C3%B6ll2

[Kalm_2014-2] Kalm, V. (2014). Liustike ja mandrijää geoloogiline tegevus ning põhilised pinnavormid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 179, 184). Tartu : Eesti Loodusfoto.

[Raukas_1995-3] Raukas, A. (1995). Eesti Loodus. (Lk 141, 148, 156–157). Tallinn : Kirjastus „Valgus“ ja Eesti Entsüklopeediakirjastus

[1]

[2]

[3]